8. nädal: Virtuaalmaailmad – Second Life

Second Life (SL) on Linden Labsi arendatav tasuta kasutatav virtuaalne maailm, mille peamiseks eesmärgiks on ajaviitmine, olles omamoodi 3D jututuba. Mitmete sarnaste 3D keskkondadega võrreldes (näiteks The Sims), mille sisu tuleb enamasti mängu loojate poolt, on Second Life mõeldudki just sellise maailmana, kus kasutajad ise saavad luua oma eripärase maailma (oma maja või kasvõi terve saare). Nii öelda – missugune näeks maailm välja, kui hakata sellega otsast peale ja igaüks oleks oma saarekesel Jumal. Selle jaoks on igaühel võimalik osta maad, makstes selle eest päris rahaga, et kompenseerida Linden Labsi serverite kulutusi. Main Land ehk suurim kontinent on praktiliselt välja müüdud ja sellel oma maatükki saamiseks on vajalik see teiste kasutajate käest oktsjonil osta. Samas on alati võimalik osta oma saar, kas tühja väljaarendamata sileda ruuduna, kena mägise laguunina või lõpuni välja ehitatud keskaegses stiilis lossiga, millest sõltub loomulikult ka hind.

Esmamulje

Mõni aasta tagasi, kui SL oma tuntuse saavutas ja ka Eesti Vabariigi valitsuski otsustas sinna oma saatkonna luua, tegin ka mina omale konto, millel nüüd kenasti parooli taastasin ja uuesti virtuaalmaailma uurima sukeldusin. Ka nüüdne esmamulje oli samasugune nagu aastaid tagasi – mingi virtuaalmaailm, milles otseselt miskit erilist ei näinud ja kuna tegemist polnud ka mingisuguse saavutuspõhise arvutimänguga, nagu näiteks Pirates of the Caribbean Online, mis adrenaliinisõltlastele mõeldud oleks, siis nö pisikut külge igatahes ei saanud.

Maailma avastamine

Kui aga haakisin ennast sappa inimesele, kes SL maailmas pisut rohkem ringi on kolanud, avastasin hoopis põnevamaid kohti, mis üllatasid mind oma detailsusega, nagu näiteks International Spaceflight Museum, kus olid kõik kosmoseraketid kõrvuti seatud, kuumoodul ja Hubble’i kosmoseteleskoop näitamiseks väljas ning ka planetaarium, mida koos 4aastase lapsegagi veel lähemalt uurisime. Selliste muuseumide tõttu võibolla satun teinekordki SLi ja ei näe takistust, miks ei võiks see olla de facto virtuaalsete muuseumide loomise koht. Selle asemel, et iga muuseum, mis omale virtuaalset külge tahab tekitada, telliks ja looks oma personaalse maailma, mis on ligipääsetav vaid muuseumi tööaegadel spetsiaalsetest kioskitest või eritarkvara abil, võiks tõesti üks populaarne koht neid kõiki koondada, kust ka juhuslik möödakäija neid võiks avastada.

Loomulikult on selliste maailmade edu põhiliselt saavutatud detailsuses ja kvaliteedis kinni ja see maksab arusaadavalt raha. Samas oma virtuaalset saatkonda omavas riigis ei tohiks olla probleemiks veenda rahastajaid asja toimivuses.

Lisaväärtus

Kui niisama ringi uitamine ära on tüüdanud, siis võib jätkata SL põhilisema aspektiga. SL on lõppkokkuvõttes siiski mingil määral ka suhtlusvõrgustik. Selles saab vestelda teiste mängijatega ning nendest omale ka sõbranimekirja luua, et kiiremini tuttavaid maailmas üles leida. Lisaks on iga tegelaskuju väljanägemist võimalik sättida just selliseks, nagu parasjagu meeldib ning kui süsteemi pakutavatest riietusesemetest või asjadest puudu tuleb, saab Turult osta endale kenama soengu või käsitulirelvad filmist Equilibrium. Samuti toodetakse pidevalt spetsiaalset temaatilist “lisavarustust”, nagu näiteks hetkel aktuaalne Halloweeni helidepakett, mida tuleks tarvitada temaatilistes kummitusmajades jne.

Omamoodi lisaväärtust saab lisada ka alternatiivsete (kolmandate poolte) klientprogrammide kasutamisega, millest populaarseim oli Emerald Viewer, võibolla kuna sellel oli rõhku pandud reaalsemale füüsikale. Viimaste kuude jooksul on aga selle klientprogrammi ümber keerutatud üsna suur skandaal, kuna Linden Labs süüdistab arendajaid kolmandatele klientprogrammidele seatud tingimuste rikkumises, kuna kasutatakse suletud lähtekoodiga teeki, mille toimes pole võimalik selgust saada. Väidetavalt salvestab Emerald loodud objektide juurde failide täistee, milles võib teoreetiliselt sisalduda kasutajanimi või lausa päris nimi, võimaldades niiviisi siduda Second Life tegelaskuju reaalse inimesega. Võib olla tõesti piinlik, kui mõne austusväärse kodaniku kohta järsku selguks, et SLi maailmas tegeleb ta hoopis vähem austusväärsemate asjadega. Sellele tähelepanu juhtimisel esmalt Emeraldi meeskond obfuskeeris edastatavad andmed ja uuesti tähelepanu juhtimisel lausa krüpteeris andmed, et nende sisu kontrollimine veelgi keerulisem oleks. Selle peale esitati LL poolt konkreetsed tingimused ja nende ebarahuldav täitmine päädis Emerald Vieweri blokeerimisega kogu Second Life gridist. Mõni aeg varem oli Emeraldi Vieweri meeskond otsustanud lõpetada tarkvara arendamise.

Kokkuvõte

Kuigi Second Life maailm, eriti eelnimetatud detailide rohked muuseumid ja pisimaailmad on väga põnevad külastada, ei ole mina nii suur jututubade fänn, et ma muutuks selle maailma igapäevaseks külaliseks (ja mitte ainult seepärast, et Emerald Viewer blokeeriti ;-). Minu jaoks on põnevamad siiski teatud mängulisuse aspekti sisaldavad maailmad, nagu eelnimetatud Piraatide mäng või kasvõi World of Warcraft.

7. nädal: folksonoomia

Folksonoomia ehk rahvapärane süstematiseerimine (i.k. folk + taxonomy) on Web 2.0 ajastu termin veebiteenustele (või veebidele üldiselt), kus info süstematiseerimine ja katalogiseerimine toimub alt-üles ehk infotarbijate poolt, mitte traditsiooniliselt – spetsialistide grupi poolt. Selline meetod võimaldab oluliselt suurema andmemahu süstematiseerimist, sealjuures säilitades (ja isegi kasvatades) kataloogi kvaliteeti ja kirjete vahelisi semantilisi seoseid.

Folksonoomia tööriistakohvrisse kuulub peamiselt märgendamine ehk siltide riputamine (tagging), kuid kindlasti ka kommenteerimine ja teised sotsiaalvõrgustikele omased jagamisvahendid.

Järgmisena vaatlen kaht veebiteenust, millest mõlemal on märgendamise vahendid kasutusel, kuid ühel juhul on see abiks, teisel juhul mitte nii väga.

Last.fm

Last.fm on muusikahuviliste kogukonnaleht, mille peamiseks töövahendiks on muusikamängijatesse paigaldatud plugin (scrobbler), mis postitab kasutaja kuulatud palade nimed ja autorid Last.fm serverisse, moodustades niiviisi kasutaja kuulamisharjumustest andmebaasi. Portaali sisenedes näeb kasutaja aga juba tema maitsele sarnaste kasutajate andmekogude baasil kokku pandud soovitusi, millised artistid võiks talle veel meeldida.

Kõik kasutajad saavad kommenteerida ja sildistada esitajaid ja nende albumeid ning sedasi moodustunud andmekogu on hõlpsasti navigeeritav, et avastada uusi elamusi ja huvitavaid artiste, keda kuulata.

Lisaks pakub portaal reaalajas statistikat, mida praegu üle maailma kuulatakse ja kui palju kuulajaid mingil artistil või laulul on olnud.

Koolielu.ee

Koolielu.ee puhul on tegemist tegelikult juba teise versiooniga Koolielu portaalist ja nendele eelnesid veel varasemast ajast pisut staatilisemad veebilehed. Viimase versiooni (Koolielu 2) arendamisel seati eesmärkideks mh ka sotsiaalse aspekti lisamine portaalile, mida ilmestab ka arenduse aluseks võetud sotsiaalsete võrgustike ehitamise raamistik Elgg. Samuti on uue portaali nõuetes ja tutvustavates materjalides toodud välja uute võimalustena märgendamine, folksonoomia ja Web 2.0 rakendamine.

Sellegi poolest on just folksonoomia see osa uuest portaalist, millele on pandud pähe eelmise (web 1.0) portaali päitsed. Nimelt märgendamine piirdub uue materjali lisamisel märksõnade sisestamisega, mis hiljem ainemoderaatori poolt ka veel üle vaadatakse ja alles seejärel andmebaasis avalikustatakse. Selle tulemusena on süsteemi näol tegemist ikkagi traditsioonilise taksonoomilise kataloogiga, mille märksõnu pelgalt kuvatakse sildipilvena, mitte sotsiaalse “elava veebiga”, kuna materjali märksõnastamine ei ole võimalik lugejalt-lugejale põhimõtet järgides.

6. nädal: Jimbo Wales toru otsas

Jimmy Donal "Jimbo" Wales in December 2008
Wikipdia

Kui juhtuks selline uskumatu lugu, et hommikul heliseks telefon ja Jimmy “Jimbo” Wales teataks mulle, et mina olen võitnud loterii ja nüüd on minu auhinnaks ainulaadne võimalus esitada üks idee, millega Wikipediat paremaks muuta ja mis kindlasti ka rakendataks, mida ma talle siis ütleks?

Selline küsimus võtaks ilmselt mõtlema paljudki meist, eriti kui arvestada, et Wikipedia on nii populaarne ilmselt ainult seetõttu, et ta on senimaani väga palju asju õigesti teinud. Mida saaks siis üldse veel paremini teha?

Puudused

Wikipediale on tihti ette heidetud, et selle sisu tekitavad tavalised inimesed, kellel võib puududa vastav kvalifikasioon ja teadmised ning seetõttu ei ole artiklitel usaldusväärsust ja need võivad olla kallutatud.

Teine puudus on vaba sisu puhul paratamatu – puhas ja teadlik valetamine. Kuid õnneks on valel lühikesed jalad ning varem või hiljem tuleb see välja. Sellise pahatahtliku valetamise eest ei ole tegelikult kaitstud ka suletud autoriteringiga teatmeteosed, kuigi otsene seos autoriga ilmselgelt vähendab seda ohtu. Avatud teatmeteoste puhul aga saab formaadinõuetega seda pidurdada või vähemalt avastada, nõudes igale väitele viidet allikale või märkides selle viite “kahtlaseks“.

Eksperthinnangud

Wikipedia usaldusväärsuse tõstmiseks pakun välja eksperthinnangute süstemi – sarnaselt teadusajakirjadele toimuks artiklite läbivaatamine ja hindamine valdkonna ekspertite poolt. Kuna Wikipedia suur edukus seisneb paljuski tema ajakohasuses ja pidevas ajaga kaasas käimises (erinevalt tavaentsüklopeeidatest, mis on vahel aastakümneid ajast maas), siis pole mõeldav artiklite eeltsenseerimine, vaid see toimuks tagantjärele.

Ekspertide kogu

Iga Wikipedia kasutaja saaks enda konto juures nimetada valdkonnad, milles ta ennast eksperdiks peab ning sealjuures välja tuua oma saavutused sõnade kinnituseks. Enamasti oleks muidugi tegemist teadusartiklite, -tööde ja -uuringutega, kuid kindlasti võib aastakümnetesse ulatuva töökogemusega insener pidada ennast eksperdiks teedeehituses, ilma vastavaid teadusartikleid kirjutamata. Niiviisi moodustuks Ekspertide Kogu.

Hindamissüsteem

Ekspertide Kogul pole otseseid kohustusi, küll aga moraalne vastutus enda valdkonna artiklite retsenseerimisel. Iga ekspert saab oma valdkonna artikleid lugedes neid hinnata erinevate aspektide osas, nagu põhjalikkus, faktitäpsus jne. Kõikide ekspertide hinnangutest kokku moodustuks artikli Eksperthinne, mille alusel tekiks mõne aja jooksul Wikipediasse usaldusväärsete artiklite kogum.

Ajakohasus

Wikipedia suuri eeliseid teiste entsüklopeediatega võrreldes on tema ajakohasus. Sama peaks kehtima ka eksperthinde osas – kui artiklis on peale hinde andmist tehtud olulisel määral muudatusi, peab see väljenduma eksperthindes. Üheks võimaluseks oleks hinne tühistada ja nõuda uuesti läbivaatamist. See aga võib olla ebavajalik, kuivõrd muudatused võivad olla puhtalt kosmeetilist laadi. Seega võiks välja töötada mingi süsteemi, mis nö vähendaks eksperthinde “nähtavust” proportsionaalselt tehtud muudatustele. Justkui muutes graafikaprogrammis mingi elemendi alfa-kanali taset, muutes lõpuks hinde täiesti nähtamatuks. Graafiliselt väljendatuna kahe teljega koordinaadistikus, millest üks on hinne ja teine ajakohasus. Parim võimalik positsioon on paremal üleval nurgas – kõrge ja ajakohane hinne.

Samamoodi peaks süsteem ise hindama automaatselt kõikide artiklite ajakohasust – kui mingit artiklit ei ole pika aja jooksul täiendatud, ega hinnatud, alandab süsteem selle artikli ajakohasuse hinnet. Muidugi võib seda teatud valdkonniti erinevalt teha – näiteks matemaatika ei ole väga vananeva informatsiooniga, samas kui mõneti irooniliselt ajalugu võib olla üsna kiirelt vananeva infoga (siinkohal ei ole silmas peetud poliitilist ajalugu, vaid uusi arheoloogilisi leide, mis võivad väited “vanim asustus on…” jmt ümber lükata).

Tulemus

Lähemal uurimisel selgus, et (ajakohasuse erandiga) on see süsteem üsna sarnane sellele, mida Citizendium rakendab. Ajakohasus ongi aga Wikipedia üks eeliseid, mistõttu ei tohiks hindamissüsteem hakata seda pidurdama. Artiklid peaks saama elada oma elu, segamatult hindamissüsteemist. Viimane peab hoopis lisaväärtust pakkuma.

Blogijate välimääraja

http://www.eslpod.com/eslpod_blog/wp-content/uploads/2008/07/dog-blog1.jpg

Tänapäeva infometsas uidates võib pilt silme ees üsna kirjuks minna, eriti kui võtta näppude alla reis veebipäevikupidajate (blogijate) levinud pesitsusalade. Kuidas aga infohuviline võiks erinevatel blogijatel vahet teha ja millised on neist sõbralikud, millised aga lausa ohtlikud, seda õpetabki käesolev Blogijate Välimääraja.

Lahtiütlemine:

Alljärgnev tekst on koostatud hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil. Kõik sarnasused ja viited reaalsetele indiviididele või blogidele võivad olla eksitavad ja ei pruugi vastata tegelikule olukorrale. Viidete järgimine on Lugeja omal vastutusel.

Harilik Blogija (Blogus Vulgaris)

Sellesse kategooriasse kuuluvad kõige klassikalisemad ja originaalilähedasemad blogijad – need, kes blogisse oma isiklikke mõtteid, arvamusi ja igapäevaseid läbielamisi üles tähendavad, hoolides rohkem või vähem sellest, kes või kas üldse keegi möödauitajatest pikemaks lugema jääma juhtub. Harilik blogija on üldiselt üsna ohutu ja kohati lausa ilus vaadata, eriti kui kirjaosavus on üle keskmise. Tihti võib olla Harilik blogija ka parasjagu keskpärase kõnepruugiga ja mitte paista teiste omasuguste hulgast millegagi silma, paisates maailma linke ja viiteid piltidele, mida ta on juhtunud päeva jooksul nägema.

Harilikku blogijat on lihtne tuvatada selle järgi, et tal on reeglina palju kategooriaid või tavalisest suurem sildipilv, kuna ta kajastab palju suuremat valdkonda, kui teised blogijad.

Arvustaja (Blogus Criticis), rahvasuus ka Kriitik

Sellesse liiki kuuluval blogijal on tavaliselt üsna kindlapiiriline valdkond, millest ta räägib. Kuigi Arvustaja on peamiselt rahumeelne, võib tema välja vihastamisel kurvad tagajärjed olla, kuna oma valju hääle tõttu on Arvustaja välja öeldu tõeks paljudele teistele. Negatiivsematele väljaütlemistele kalduvat Arvustajat kutsutakse rahvasuus tihti ka Kriitikuks.

Arvustaja blogi tunneb ära reeglina tema juttudele lisatud sildis või kokkuvõtvas lõpetuses sisalduva hinnangu andmise järgi, mis tihti teiste blogijate puhul puudub.

Kuulsusenarr (Blogus Gloria)

See liik moodustab tegelikult omaette perekonna ja jaguneb alamliikideks, mida vaatleme siinkohal eraldi.

Tööhuviline (Blogus Gloria Vocatio)

Tööhuvilise kirjatööd piirduvad enamasti tema igapäeva töö (või vahel ka hobi) valdkonnaga ja tihti lähevad sellesse üsna süvitsi, nii et ka pealiskaudsel vaatlusel on Tööhuviline kergesti ära tuntav. Vahel võib tekkida raskusi Arvustaja ja Tööhuvilise eristamisel, kuid Tööhuvilise tekstid on reeglina positiivses võtmes ja negatiivsed väljaütlemised on tihti emotsionaalsemad ning vähem teaduslikult põhjendatud.

Autor võtab omaks, et ta ka ise sellesse liiki kuulub.

Loovhing (Blogus Gloria Creatio)

Loovhinged tegelevad kõiksugu kunstifotograafia, luule ja muu taolise loominguga. Siia liiki kuuluvad ka need, kes mitte otseselt ei loo blogis, vaid oma käsitööst pilte üles riputavad. Samuti ka need, kes häbelikkusest tundmatu pseudonüümi all oma loomingut postitavad, et saavutada tuntust, kuid kartes läbikukkumist.

Loovhinged on tavaliselt väga sõbralikud ja tihti koonduvad kogukondadesse, et üksteise saavutusi hinnata ja kiita. Neid tunneb hästi ära ka väheste linkide ja viidete järgi, kuna blogi sisu on omalooming.

Kullaotsija (Blogus Pecunia)

Kullaotsijate eesmärk on koguda võimalikult suur kuulajaskond enda ümber ja siis selle auditooriumi pealt raha teenida, kas siis reklaami müües või leides endale sponsori. Lisaks on ka sellised Kullaotsijad, kes oma blogis otseselt rahateenimisega ei tegele, vaid pakuvad lugejatele erialast või üldharivat materjali või siis meelelahutust. Sellise tegevuse eesmärk on kuulajaskonna kasvatamine, kellele Kullaotsija muutub autoriteetiks ja kes seetõttu on vastuvõtlikumad hilisema müügitegevuse suhtes.

Pisiblogija (Blogus Vulgaris Parva)

Pisiblogijad on tegelikult Hariliku Blogija alamliik, kelle blogimise motiivid on üsna sarnased. Erinevus peitub väljaütlemiste mahus – Pisiblogijatel piirdub ühekordne öeldu tavaliselt 1-2 lausega, mahtudes niiviisi Twitteri või Facebooki formaati. Pisiblogijad on üsna kirev seltskond ja lähemal vaatlusel võib nende hulgas tuvastada isendeid, kes kalduvad rohkemal või vähemal määral mõne teise Blogijate liigi suunas, omades kõiki vajalikke tunnuseid, säilitades vaid väljaütlemiste mahu.

4. nädal: Matt Webbi kriteeriumid

Matt Webbi kriteeriumid Stack Overflow võrgukogukonnas

Stack Overflow on võrgukogukond kõiksugu programmeerimisalastele küsimustele vastuste saamiseks. Keskkond on tasuta ja tundub, et ajendatud ExpertsExchange pealesuruvast müügitehnikast.

Matt Webbi kriteeriumid Stack Overflows

Identiteet

Kuigi Stack Overflow ei piira peamist kasutust, st küsimist ja vastamist, registreeritud kasutajatele, on oma konto loomine väga soovitatud ja tehtud ka lihtsaks – autentida saab kümnete OpenID põhiste teenusepakkujate juures, nagu Google, Facebook jne. Registreeritud kasutajad, kes täidavad ka oma profiilis kõik lahtrid, saavad selle eest oma esimese märgi: Autobiographer

Kohalolek

Stack Overflow ei märgista kasutajaid, kes on hetkel võrgus ja seega ei võimalda selle alusel kasutajaid otsida. Selle asemel näitab ta iga kasutaja kohta, millal ta viimati võrgus oli. Kuigi iseensesest ei ole Stack Overflow otsesuhtluskanal, tekib vaid minutite eest mõnele küsimusele vastuse andnud kasutajaga siiski mingisugune koosviibimise tunne.

Suhted

Stack Overflow ei oma sellesse kategooriasse kuuluvaid omadusi. Selles keskkonnas pole isegi võimalik märkida teatud kasutajaid oma sõpradeks. Parim, mida teha saab, on märkida küsimusi oma lemmikuteks, kuid selle eesmärk on pigem järjehoidja kui sõbranimekiri.

Vestlused

Stack Overflow ei oleks midagi, kui seal poleks vestlusi. Tõde selgub vaidluses ja ühele küsimusele saab anda palju vastuseid, nii küsimust kui igat vastust kommenteerida, arutleda vastuste paikapidavuse üle ning vajadusel täpsustada küsimust.

Rühmad

Suhete kriteeriumile mittevastamise sarnaselt puuduvad igasugused võimalused kasutajatel oma sõpradest rühmi moodustada. Teatud automaatne rühmitamine on, kuid see on reputatsioonil põhinev.

Reputatsioon

Stack Overflow õigustesüsteem põhineb reputatsioonil. Kasutaja alustab 1 reputatsioonipunktiga ja teenib küsimuste küsimise, neile vastamise ja veel mõnede sisemiste toimingutega reputatsiooni juurde. Teatud toimingute eest antakse ka Märke, mis jagunevad Pronks, Hõbe ja Kuldtasemesse. Viimasele tasemele kuuluvaid märke on üsna raske teenida. Reputatsiooni kogunedes saab kasutaja lisaõigusi, nagu kommenteerimise õigus kõikidele postitustele, maha hääletamise õigus (kusjuures see maksab kasutajale endale ka 1 reputatsioonipunkti), vähendatud reklaam, toimetaja õigused jne.

Jagamine

Stack Overflow eesmärk on jagada teadmisi. Jagada teadmisi tasuta ja jagada teadmisi parimatelt ekspertidelt. Kuna Stack Overflow on väga kindla piiritlusega keskkond, siis oma valdkonna temaatikas on ta kasvõi Google otsitulemustes alati kõrgetel kohtadel ja viimasel ajal saab ka siinkirjutaja enamikule oma küsimustele sealt vastuse.