13. nädal: Kogukondlik tarkvaraarendus

Vaba tarkvara arendamiseks ei pea alati kogukonda moodustama. Võib seda teha ka üksinda või firmana, lastes lihtsalt tarkvara koodi sobiva litsentsi all vabaks. Sellest hoolimata on kogukondlikul arendusel oma plussid ja muidugi ka miinused (algse arendaja vaatevinklist). Analüüsimiseks valisin kaks tarkvara:

Mitte täielikult vaba

Alustuseks tuleb kohe öelda, et SMF pole täielikult vaba OSI põhimõtete järgi – kasutamine, muutmine ja muudatuste tegemise juhendite levitamine on lubatud, kuid algse koodi enda levitamine vajab Simple Machines’i kirjalikku nõusolekut. Samas enda kogemusest teame, et selle nõusoleku saamine ei olnud keeruline protsess ja nad tahavad lihtsalt teada, kes ja kus nende koodi levitab. Põhjus on ajalooline – algselt oli SMF litsenseeritud GPL all, kuid arendajate meelest liiga tihti tuli ette litsentsi rikkumisi, kas tingimuste mõistmatusest või lausa pahatahtlikusest.

Katedraalimudel

SMF arendus käib küll vabatahtlike abil, kuid arendajad moodustavad kitsa siseringi ja väliseid abistajaid kutsutakse esialgu üles vaid kasutajatoe, teemade ja modide või dokumentatsiooni loomisel aitama. Kaasalöömise juhistes ei ole isegi öeldud, kas ja kuidas tuumikmeeskonna liikmeks saada on võimalik. Arvatavasti vajadusel nad valivad lihtsalt Kasutajatoe meeskonnast kõvemaid tegijaid.

Septembris avaldati teade, et Simple Machines LLC asendatakse MTÜ-ga, mis hakkab koordineerima SMF arendust. Võibolla see muudab ka arenduse ülesehitust, kuid ei pruugi, kuivõrd MTÜ juhatus on moodustatud praegusest tuumikringist.

Turumudel

phpBB arendus käib aga palju vabama mudeli järgi – kaasaaitamise lehel on täielik juhis, kuidas paiku tekitada ja kuidas neid meeskonnale kättesaadavaks teha. Kuigi on öeldud, et kogukonna arendajad peaks paikama ainult buge, usun, et arenduse teekaardilt mõne kaugema/vähemnõutud omaduse lisamine, kui see on hästi tehtud, võetakse ikka vastu.

Katedraali eelised

Konkreetsel juhul ei pruugi see tuleneda küll katedraalimudelist, kuid üldjuhul on katedraalimudeli puhul arendustee kindlalt paika seatud ja sellest tulenevalt on uued lisanduvad võimalused eelmistega kooskõlas, sammutakse mingi kindla eesmärgi poole ja see saavutatakse kiiremini. Võibolla sellel põhjusel edestaski kunagi tehtud uue foorumitarkvara valikumaatriksis SMF just oluliste omaduste poolest phpBB’d, kuigi viimasel on omadusi ja võimalusi kokkuvõttes oluliselt rohkem.

Turumudeli eelised

Aeg on aga näidanud välja ühe palju olulisema puuduse katedraalimudelis, mis turumudelis puudub – arenduse venimine. Ilmselt on SMF arendajatel käed-jalad tööd täis ja pole aega vaba tarkvara arendamisele keskenduda, mistõttu on SMF 2.0 juba aastaid Release Candidate staatuses, lastes vaid paari nädala eest välja 4. kandidaadi. Samal ajal on phpBB vaid selle aastanumbri jooksul andnud välja juba 2 uut versiooni, tööversioonid on pidevalt saadaval area51 nimelises keskkonnas.

See on tinginud asjaolu, et esialgu tehtud otsus SMF kasuks on nüüd pisut savijalgadel ja võib üsna varsti kukkuda.

Turumudeli puudused

Loomulikult ei pruugi turumudel alati hästi mõjuda ja väga tihti on ette tulnud killustatust, kus kogukond ei suuda konkreetset arendusteed fikseerida. Halvimal juhul võib kogukond isegi lahku lüüa ja haruprojekti välja kuulutada, et seda teises suunas vedama hakata. See mure on ka katedraalimudeli puhul, kuid mõnevõrra vähemal määral, kuna kogu projekti on juba algusest peale “kindla käega” juhitud ja vaid ootamatu kursimuutus võiks kogukonnas mässu tekitada.

Õnneks phpBB ei tundu selle sündroomi all kannatavat, kuna arendus on üsna sujuv ja pidev ning pole kuulda olnud lahkhelide tõttu haruprojektide käivitamisest.

Kokkuvõte

Nagu näha, võib katedraalimudel kannatada tugevalt, kui arendajatel on ajaprobleemid ja juhtkond seda ei märka, ei taha või ei saa meeskonda suurendada. Turumudeli puhul korrigeerub see automaatselt – kui arendus kipub toppama jääda, siis ikka mõni oskuslikematest kasutajatest oma õla alla paneb (vähemalt teda huvitavate omaduste piires).

Seetõttu pean katedraalimudelit õigustatuks ainult tingimustes, kus algne autor lihtsalt “heast tahtest” avalikustab mingi toote koodi, kuid ei kavatse (nt ajapuudusel) sellest vaba tarkvara projekti kujundama hakata ja tahab säilitada täielikku kontrolli arendusplaani üle. Sellisel juhul aga on kogukonnal võibolla otstarbekam haruprojekt käivitada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga